Kogumiku eesmärk on abistada riiklikke ja kohalikke omavalitsusi, tervishoiuorganisatsioone ja riike tervishoiuteenuste jäätmete hävitamiseks sobivate tehnoloogiate hindamisel ja valimisel. See võib aidata neid, kes vastutavad selle ülemaailmse pandeemia tagajärjel tekkinud meditsiinijäätmete märkimisväärse kasvu kavandamise ja juhtimise eest.
Mis on tervishoiujäätmed?
Tervishoiu jäätmed on kõik tervishoiuasutuste, meditsiinilaborite ja biomeditsiiniliste uuringute rajatiste tekitatud jäätmed, samuti väiksemate või hajutatud allikate jäätmed. Kuigi haiglad toodavad suurema osa tervishoiujäätmetest mahu järgi, moodustavad need väikese osa allikate koguarvust.
Tervishoiujäätmete ebaõige käitlemine ja kõrvaldamine kujutab endast tõsist sekundaarse haiguse leviku ohtu, kuna kokkupuude nakkusetekitajatega on jäätmekorjajate, jäätmetöötajate, tervishoiutöötajate, patsientide ja kogu kogukonna vahel, kus jäätmed on valesti kõrvaldatud.
Avatud põletamine ja põletamine ilma piisava saastekontrollita põhjustab jäätmetöölistele ja ümbritsevale elanikkonnale mürgiseid saasteaineid õhuheitmete ja tuha all.
Kui palju meditsiinilisi jäätmeid keskmine haigla tekitab?
Hinnates jäätmete tekkimise määra andmeid kogu maailmast, ilmneb, et haiglates toodetakse umbes 0,5 kg voodikohta päevas. Kuid see arv ja jäätmete koostis erineb märkimisväärselt sõltuvalt kohalikust olukorrast: suurema sissetulekuga riigid tekitavad palju suuremaid jäätmeid ja plasti, näiteks sageli üle poole kogu meditsiinilistest jäätmetest. Selle tohutu mitmekesisuse tõttu pole meditsiinijäätmetega tegelemiseks üht parimat lahendust.
Koostis pakub tugevat metoodikat kohaliku tervishoiujäätmete tekke, koostise ja kõrvaldamisvajaduste analüüsimiseks ning sobiva tehnoloogia valimiseks kohaliku jäätmekäitlussüsteemi osana.
Millised meditsiinijäätmed on nakkushaiguste leviku osas kõige riskantsemad?
Tervishoiu jäätmeid saab liigitada järgmiste üldklassifikatsioonide järgi: teravad jäätmed, patoloogilised jäätmed, muud nakkusohtlikud jäätmed, ravimijäätmed, sealhulgas tsütotoksilised jäätmed, ohtlikud kemikaalide jäätmed, radioaktiivsed jäätmed ja üldised (tavajäätmed).
Üldiselt moodustab 75–90 protsenti tervishoiuasutuste toodetud jäätmetest tavajäätmetega võrreldamatud tavajäätmed (mittenakkuslikud, mitteohtlikud). Nakkusohtlikud jäätmed on jäätmed, milles kahtlustatakse piisavas kontsentratsioonis või koguses patogeene (haigusi põhjustavad bakterid, viirused, parasiidid või seened), et tekitada haigusi vastuvõtlikes peremeesorganismides.
Kogumik räägib meditsiinijäätmete eraldamisest. Mida see eraldamine tähendab?
Eraldamine on tervishoiujäätmete tõhusa käitlemise oluline element. Ohtlike ja tavajäätmete eraldamise abil on võimalik spetsiaalselt töötlemist vajavate jäätmete mahtu dramaatiliselt vähendada. Muud tervishoiuteenuste jäätmekäitluse elemendid hõlmavad jäätmete klassifitseerimist, jäätmete minimeerimist, konteineritesse viimist, värvide kodeerimist, märgistamist, märgiseid, käitlemist, transporti, ladustamist, töötlemist ja lõppladustamist. Ja muidugi, sellise süsteemi ülalpidamiseks on vaja pidevat koolitust, kavandamist, eelarvestamist, jälgimist, hindamist, dokumenteerimist ja arvepidamist.
Mida peaksid riigid tegema meditsiiniliste jäätmete jäätmekäitluspoliitika rakendamiseks?
Hea tervishoiujäätmete käitlemise süsteemi institutsionaliseerimine on keeruline. See hõlmab jäätmete hindamist ja olemasolevate tavade hindamist, jäätmekäitlusvõimaluste hindamist, jäätmekava väljatöötamist, institutsionaalsete poliitikate ja suuniste väljakuulutamist, jäätmekäitlusorganisatsiooni loomist, inim- ja rahaliste ressursside eraldamist, kavade rakendamist vastavalt seatud ajakavad, samuti perioodiliste koolituste, seire, hindamise ja pideva täiustamise programm.
Kuidas saab see kogumik haiglakoronaviiruse jäätmekäitlust teavitada?
Riigid, linnad ja asutused, kes on seda kogumikku või muid sarnaseid vahendeid kasutanud ja välja töötanud toimiva jäätmekäitlussüsteemi, suudavad palju paremini toime tulla katastroofidega, sealhulgas käimasoleva pandeemiaga seotud meditsiinijäätmete suurenemisega. Parimad meditsiinijäätmete käitlemise süsteemid hõlmavad situatsiooniplaane loodusõnnetuste, sealhulgas pandeemiate korral.
Kogumik on siiski riskide vähendamise vahend, mis on väga kasulik ja asjakohane pandeemiale reageerimise jaoks keskmise pikkusega ja pikema aja jooksul kuudest aastateni, kuid seda tuleb täiendada kiire reageerimise juhistega hädaolukordade operatsioonideks reaalajas.
Millised on tervishoiuteenuste jäätmete töötlemise põhiprotsessid?
Tervishoiujäätmete töötlemisel on neli põhiprotsessi: termilised, keemilised, kiiritus- ja bioloogilised protsessid.
Kogu maailmas on kahetsusväärne tõsiasi, et tohutul hulgal tervishoiujäätmeid, sealhulgas meie pandeemiliste reageeringute tagajärjel tekkinud jäätmeid, kasutatakse kas valesti hooldatud tehnoloogiaid või neid ei ravita üldse.
