Kõrge keemiline hapnikutarve tähendab, et vesi sisaldab palju redutseerivaid aineid, peamiselt orgaanilisi saasteaineid. Mida suurem on keemiline hapnikutarve, seda tõsisem on jõevee orgaaniline reostus. Nende orgaanilise reostuse allikaks võivad olla pestitsiidid, keemilised taimed, orgaanilised väetised jne. Kui ei ravita, paljud orgaanilised saasteained saab adsorbeeruda ja ladestatud põhja sedvilja, mis põhjustab püsivamürgistuse veeorganismide lähiaastatel. Pärast suure hulga veeelu surma hävitati jõe ökosüsteem.
Kui inimesed toituvad organismid vees, nad neelavad suure hulga toksiine nendes organismides ja koguneda organismis. Need mürgid on sageli kantserogeenne, teratogeenne, ja mutageenne mõju ja on väga ohtlik inimestele. Lisaks, kui saastunud jõevett kasutatakse niisutus, taimed ja kultuurid on ka mõjutatud, ja nad kergesti kasvada halvasti, ja inimesed ei saa süüa neid põllukultuure.
Kõrge keemiline hapnikutarve ei tähenda siiski tingimata eespool nimetatud ohte. Konkreetseid otsuseid tuleb analüüsida üksikasjalikult, näiteks analüüsida orgaanilise aine tüüpe ja kuidas need mõjutavad vee kvaliteeti ja ökoloogiat. Kas see on inimestele kahjulik? Kui üksikasjalik analüüs ei ole võimalik, saab keemilist hapnikutarvet mõõta ka veeproovides mõnepäevaliste vahedega. Kui väärtus langeb palju võrreldes eelmise väärtusega, tähendab see, et vees sisalduvad redutseerivad ained on peamiselt kergesti lagunevad orgaanilised ained, mis on inimkehale ja bioloogiale suhteliselt kahjulikud. Valgus.
