Pikka aega kasutatakse veekvaliteedi monitoorimisel tavaliselt käsitsi veeproove ning laboris teostatav seire ja analüüs ei kuluta mitte ainult palju tööjõudu ja materiaalseid ressursse, vaid ka pika tööperioodi. Automaatne veekvaliteedi seiresüsteem suudab olla kursis veekvaliteedi muutustega ja parandada töö efektiivsust. Seda kasutatakse laialdaselt veekvaliteedi varajase hoiatamise süsteemides, jõgede piirivee kvaliteedi juhtimisel, reovee sissevoolu järelevalvel ja juhtimisel ning vee funktsionaalsetes piirkondades esinevate saasteainete koguhulga jälgimisel.
Lühiajalugu: Hiina veekvaliteedi automaatse seiresüsteemi ehitamine algas 1988. aastal. Samal aastal loodi Tianjinis esimene automaatne veekvaliteedi seiresüsteem. Alates 1990. aastatest on Shanghai, Pekingi, Songhua jõe, Huaihe jõe, Jangtse, Kollase jõe ja Taihu järve põhilõikudesse ehitatud automaatsed veekvaliteedi seiresüsteemid. Kohalik veekvaliteet on loodud vastavalt keskkonnajuhtimise vajadustele enam kui 500 kohalikul tasandil. Järelevalvesüsteem. Alates 2011. aastast on pinnavee kvaliteedi automaatse seiresüsteemi ehitamise tempot kiirendatud ja igal aastal on ehitatud üle 300 automaatse veekvaliteedi seiresüsteemi.
Koostis: automaatne veekvaliteedi seiresüsteem koosneb üldiselt seirejaamast, proovivõtuseadmest, veeproovi eeltöötlussüsteemist, veebipõhisest automaatsest analüsaatorisüsteemist, juhtimis- ja haldussüsteemist, andmete kogumise ja edastamise süsteemist, andmete kaugseire- ja juhtimiskeskusest jne.) . Lisaks on õhukompressorid, puhta veega süsteemid, UPS-i toiteallikad, vahelduvvooluga reguleeritud toiteallikad, videovalvesüsteemid, piksekaitsesüsteemid, automaatsed proovivõtjad ja jäätmete vedelike käitlemissüsteemid ka veekvaliteedi automaatsete seiresüsteemide normaalseks tööks hädavajalikud komponendid. . sektsiooni.
Juhtimissüsteem: andmete kaughaldus (keskne jälgimisruum) andmete hankimise ja edastamise üksuse analüüsiüksuse eeltöötlus ja abiseadme proovivõtuüksus
Klassifikatsioon: vastavalt erinevatele automaatsetele jälgimisinstrumentidele võib automaatse veekvaliteedi seiresüsteemi jagada neljaks suureks kategooriaks: elektroodimeetod, märgkeemia meetod, spektroskoopia ja bioloogiline klass. Nende hulgas on kõige populaarsem niiske keemilise seiresüsteem, mis jälgib sondi tüübi reguleerimisega selliseid näitajaid nagu hägusus, juhtivus, lahustunud hapniku ja keemilise hapnikuvajadus ning üldfosfori ja üldlämmastiku jälgimine erinevate keemiliste reagentide abil. Erinevate paigaldusmeetodite kohaselt saab automaatse veekvaliteedi seiresüsteemi jagada kapi tüüpi, poiutüübi ja sõidukitüübi järgi.
Põhimõte: elektroodimeetod on mõõteelektroodi viimine veekogusse ja teatud vee kvaliteediparameetri väärtuse otsene tajumine; niiske keemilise meetodi abil tõmmatakse mõõdetud veeproov analüsaatorisse ja lisatakse erinevaid reagente vastavalt erinevatele parameetrianalüüsi nõuetele. Seda mõõdetakse sisemiste elektroodide ja optiliste mõõteriistadega; spektroskoopia on pidev spektrimõõtmine laine sagedusribas veeproovides. Veeproovis olevad molekulid, näiteks orgaanilised ained, neelavad kiirgatud valgust selle intensiivsuse nõrgendamiseks ja detektor suudab mõõta teatud lainepikkuste vahemikku. Veeproovi läbivad footoni neeldumisjoon ja intensiivsus; bioloogiline klass kasutab ergastava valgusallikana erivärvilisi valgusdioode, et tuvastada fluorestsentsi intensiivsuse muutust ja saada klorofülli kontsentratsioon, mida põhjustavad erinevat tüüpi vetikad, määrates seeläbi klorofülli a ja vetikad. Üldkontsentratsioon, samuti mitmesuguste vetikate kontsentratsioon ja selle panus klorofülli kontsentratsioonikõverasse.
