Veekvaliteedi testija - veekvaliteedi indeksi üksikasjalik selgitus
Riigi poolt ette nähtud kolme veekvaliteedi standardi indikaatori selgitus:
1. kroom
Looduslik vesi näitab sageli erinevaid värve ja vee värv pärineb tavaliselt taimeriigist. Tööstusliku heitvee reostus võib panna veekogu tootma mitmesuguseid värve. Pinnavee kromaatilisus varieerub suuresti ning see on seotud valgala turbulentsi ja taimestikuga. Aqua värvi saab jagada tõeliseks värviks ja välimuse värviks. Pärast vees hõljuvate ainete täielikku eemaldamist esinevat värvi nimetatakse tegelikuks värviks, mis on peamiselt tingitud saprofüütilisest väärtusest ja vees lahustunud veeorganismidest.
2. Hägusus
Vee hägusus viitab hõljuvaine ja vees olevate kolloidsete lisandite takistusele, kui valgus läbi nende läbib. See on seotud vee lisandite sisalduse, osakeste suuruse, kuju ja pinnapeegeldusega. Hägususe mõõtmise meetod on suhteliselt lihtne ja seda kasutatakse tavaliselt vees hõljuvate ja kolloidsete lisandite koguse kaudseks kajastamiseks. Hägususastet, kui 1 liitris vees on 1 mg valget savi (või kaoliini), nimetatakse 1 kraadiks või 1 mg / liitriks.
3. Lõhn ja maitse
Puhas vesi on lõhnatu ja maitsetu ning saastunud vesi tekitab lõhna ja maitset. Mõned plankton, orgaanilised ained, lahustunud gaas, mineraalid, tööstusreovee reostus, kloorimine, vee temperatuur, lahustunud hapniku sisaldus vetikates jne muudavad vee lõhna ja lõhna. Mida madalam on vee temperatuur, seda mudasem on jõevesi, sageli mudane pinnase lõhn, ahendav; rohkem lahustunud hapnikku, pisut magusam; sinakasvetikad algloomad eraldavad rohtukasvanud lõhna.
