Ammoniaagi lämmastiku omadused
Ammoniaagi lämmastik tähistab vees sisalduvat lämmastikku vaba ammoniaagi (NH3) ja ammooniumioonide (NH4) vormis. Loomade orgaaniliste ainete lämmastikusisaldus on üldiselt kõrgem kui taimsetes orgaanilistes ainetes. Samal ajal on lämmastikku sisaldavad orgaanilised ained inim- ja loomasõnnikus ebastabiilsed ja lagunevad kergesti ammoniaagiks. Seega, kui ammoniaagi lämmastiku sisaldus vees suureneb, viitab see ammoniaagi või ammooniumiioonide kujul esinevale kombineeritud ammoniaagile.
Ammoniaagi lämmastiku allikas
(1) Linna olmereovesi
Ammoniaagi lämmastiku allikaks vees on peamiselt kodumajapidamises reovees sisalduvat lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete lagunemisproduktid mikroorganismide toimel.
Lisaks tekitatakse põllukultuuride kasvatamisel ja lämmastikväetise kasutamisel ka ammoniaaklämmastikku ning see juhitakse reoveega linna reoveepuhastisse või otse veekogusse.
(2) Ammoniaaki ja nitritit saab muundada üksteiseks
Vees sisalduv ammoniaak võib hapniku toimel moodustada nitriti ja lisaks moodustada nitraadi. Samal ajal võib nitritid vees muutuda ka anaeroobsetes tingimustes mikroobide toimel ammoniaagiks.
(3) Teatav tööstuslik reovesi, näiteks koksa- ja sünteetilise ammoniaagi tehase reovesi.
Keemiatehased, nagu väetisetehased, elektrijaamad ja tsemenditehased, eraldavad keskkonda ammoniaaki sisaldavaid gaase, tolmu ja sudu; inimeste elatustaseme pideva paranemisega paisatakse üha rohkem sõiduautosid, palju eraautosid ja erinevaid sõidukimudeleid, näiteks veoautosid, ka õhku õhku ammoniaaki sisaldavaid auto heitgaase. Nendes gaasides sisalduv ammoniaak lahustub vees, moodustades ammoniaagi lämmastiku, mis reostab veekogu.
Ammoniaagi lämmastiku mõju ökoloogilisele keskkonnale
Ammooniumlämmastiku peamised kahjulikud mõjud veeorganismidele on vaba ammoniaak, mis on kümneid kordi toksilisem kui ammooniumsoolad ja suureneb leelisuse suurenemisega. Ammoniaagi lämmastiku mürgisus on tihedalt seotud basseini vee pH ja vee temperatuuriga. Üldiselt, mida kõrgem on pH ja vee temperatuur, seda tugevam on toksilisus. Kalade kahjustus sarnaneb nitrititega.
Ammooniumlämmastiku kahjulikkus veeorganismidele jaguneb ägedaks ja krooniliseks. Ammooniumlämmastiku kroonilise mürgituse oht on järgmine: vähenenud toidu tarbimine, aeglustunud kasv, kudede kahjustus ja vähenenud hapniku transportimine kudede vahel. Kalad on vees ammoniaagi lämmastiku suhtes tundlikud ja kui ammoniaagi lämmastikusisaldus on kõrge, surevad kalad. Ägeda ammoniaagi lämmastikumürgituse ohud on järgmised: veeorganismid näitavad erutust, tasakaalu kaotust vees, krampe ja isegi rasket surma.
