Mitu tegurit, mis mõjutavad üldlämmastikku vähem kui ammoniaagilämmastik
1. Katsekeskkonna põhjustatud viga on labori ümbritsevas keskkonnas, näiteks tualettides või ammoniaagi ladustamisruumides. Laboriõhk sisaldab väikeses koguses ammoniaaki ja on vees kergesti lahustuv. Seetõttu sisaldab eksperimentaalne vesi erineval määral ka ammooniumioone. Katseanalüüsis jäetakse sageli tähelepanuta lahjendatud ammoniaagivaba vee valmistamine ja säilitamine, mis põhjustab välise ammoniaagilämmastiku lahustumise veeproovis ja suurendab ammoniaagi lämmastiku kontsentratsiooniviga veeproovis.
2. Proovivõtuviga on tingitud nitriidi pidevatest muutustest vees. Pärast kogumist saadeti proovid katseanalüüsiks tagasi laborisse. Nende ladustamisaeg, ladustamiskoht, valgus ja isegi analüütiku proovivõtu järjekord toovad ammoniaagi lämmastiku ja üldlämmastiku katseanalüüsile erinevaid vigu.
3. Reaktiivi ja vee sissetoomise veakatses on esimene samm kaaliumpersulfaadi lahuse puhastamine. Puhastamata kaaliumpersulfaadi lahuse neeldumine on palju suurem kui puhastatud kaaliumpersulfaadi lahuse oma ning puhastatud kaaliumpersulfaadi lahuse standardhälve on väike, millel on vähe mõju veeproovi mõõtmistulemuste kõrvalekaldele.
Üldlämmastiku eksperimendi edu või ebaõnnestumine on otseselt seotud vee ja reaktiivide kvaliteediga.
Esimene on eksperimentaalne vesi. Tavaline destilleeritud vesi ei vasta nõuetele ja tuleb uuesti destilleerida. Omatehtud ammoniaagivaba vee kasutamisel vältige kokkupuudet ammoniaagiga laboriõhus ja saastuge vee ladustamise ajal uuesti ammoniaagiga. Kaaliumpersulfaadi kvaliteet on seotud kogu katse edukusega. Kaaliumpersulfaadi puhtus on seotud pimeväärtuse ja mõõtmistulemuste täpsusega. Tulemused näitavad, et Mercki kaaliumpersulfaat võib vastata katsenõuetele.
4. Katsemeetodil tehtud vead Ammoniaagilämmastiku analüüsimisel kasutatakse tavaliselt klassikalist Nessleri reaktiivi fotomeetriat. Kuigi värviarendus nõuab leeliseline keskkond, on eeltöötlusprotsess suhteliselt lihtne. Pärast värviarengu otsest mõõtmist saab tulemuse arvutada. Suhteliselt öeldes on üldlämmastiku analüüsi eeltöötlusprotsess keerulisem. See peab läbima 30min survestamise leeliselistes tingimustes. Kui tihendus ei ole eeltöötlusprotsessi ajal hea, toob see kaasa ka ammoniaagi lämmastiku vabanemise kõrgel temperatuuril ja kõrgel rõhul. Vähesed laborid on kogu lämmastiku lagundamiseks kasutanud suletud korgiga toorainet, nii et muundamine ei saa olla 100% muundamine, mis toob kaasa ammoniaagi lämmastiku vabanemise kogulämmastiku protsessis, põhjustades vigu.
5. Proovi hägususest tingitud viga Hägususe mõju, mida saab kõrvaldada üldlämmastiku analüüsi eeltöötluse teel, ei saa ammoniaagi lämmastiku analüüsis kõrvaldada. Lisaks kasutatakse kolorimeetriliselt tavaliselt erinevaid kolorimeetrilisi cuvette. Nende tegurite kombinatsioon mõjutab lõpptulemust. Tule vahet. Kuna neeldumise mõõtmiseks kasutatakse mõlemat katsemeetodit, on proovis olevast hõljuvainest põhjustatud hägusus proovianalüüsis kõige raskem mõjutav tegur. Üldlämmastiku ja ammoniaagilämmastiku katseanalüüsis ja määramisel saab üldlämmastiku analüüsi eeltöötluse kõrvaldada Hägususe mõju ei saa ammoniaagi lämmastiku analüüsimisel kõrvaldada, mis võib põhjustada suuremat olukorda ammoniaagilämmastiku avastamisel veeproovides.
6. Erinevate analüüsimeetodite ja analüüsivahenditega tehtud vead Peaaegu kõigil analüütilistel katsemeetoditel on proovide mõõtmisel teatavad meetodivead. Üldlämmastiku ja ammoniaagi lämmastiku eksperimentaalne analüüs ei ole erand. Nessleri reaktiivi fotomeetriline meetod ammoniaagi lämmastiku analüüsimiseks on vigu. Lämmastiku leeliselise persulfaadi lagunemise meetodil on ka vigu. Kahe analüüsimeetodi vead toovad lõplikele mõõtmistulemustele suuri vigu. Erinevad instrumendid, kolorimeetrilised torud, cuvettid ja muud vahendid, mida kasutatakse kahe projekti kogu analüüsiprotsessis, võivad põhjustada erinevaid vigu; kolorimeetris kasutatava spektrofotomeetri tundlikkus, täpsus ja täpsus ei pruugi olla samad ning ka sissetoodud vea suurus on erinev. Eriti üldlämmastiku ja ammoniaagi lämmastiku kolorimeetriliseks määramiseks kasutatakse valgust kahes erinevas nähtavas ja ultraviolettkiirguses, mis toob kaasa suurema veaerinevuse.
7. Andmetöötluses esinevad vead. Andmetöötluses on kaks võimalikku viga: üks on erinevate kalibreerimiskõveratega tehtud viga. Kuigi nendes kahes projektis kasutatavad kaks kõverat kvalifitseeruvad kõik statistilise kontrolli teel, on kõveratel ja kõveratel erinevused, toob see erinevus kaasa vigu; teine on vigade tekitamine oluliste arvude valikul. Kahe tõrke summa moodustab kahe analüüsiüksuse vahel suure vea. Mida väiksem on proovi kontsentratsioon, seda suurem on viga. See on nii, kui lahjendatud vee proovides on ammoniaagi lämmastik väiksem kui üldlämmastik.
8. Erinevate personalitegurite põhjustatud on erinevaid veakatsemeetodeid ja veakontrollis on erinevaid erinevusi: ülaltoodud analüüsist on näha, et ammoniaagi lämmastiku ja üldlämmastiku vead laboriprotsessis on objektiivsed ja subjektiivsed. Paljude tegurite mõjul toob põhjalik viga kaasa olukorra, kus ammoniaagi lämmastik võib ületada üldlämmastikku.
Kuidas vältida vigadest tingitud vigaseid andmeid
Kokkuvõttes ilmneb reovee, ammoniaagi lämmastiku ja üldlämmastiku avastamisel ammoniaagi lämmastikus sageli suurem kui üldlämmastik, see on vältimatu, eriti mõnedes üldlämmastikes, ammoniaagi lämmastik moodustab suure osa veest Proovis on erinevate indutseeritud vigade tõttu selle olukorra tõenäosus väga suur. Katsepersonal peaks hoidma üldlämmastiku ja ammoniaagilämmastiku analüüsiaega järjepidevana, et kõrvaldada ravimiproovide ja katseseisundi häired.
